Kolesterool - mis see on ning millised on selle erinevad vormid?

Kolesterool on omandanud aja jooksul halva maine, kuna levib uskusmus, et see on kahjulik ja halb meie organismile. Tegelikkuses ei saaks ilma kolesteroolita ükski meie organismi rakk normaalselt toimida ning see mängib tähtsat rolli mitmes süsteemis. 

Tuleb jälgida, et kolesterooli oleks piisavalt ja erinevate kolesteroolitüüpide vahel valitseks tasakaal.

Ilma kolesteroolita elada ei saa

Kolesterool on meie kehaomane aine, millel on organismis mitmeid väga olulisi funktsioone. Kolesterool on oluline rakumembraanide komponent ning mitmete eluliselt vajalike ainete (sapphapped, steroidhormoonid jne) sünteesi lähteaine. Kolesterool on vajalik luustiku, lümfisüsteemi, aju ja ka südame töös. Umbes veerand meie keha kolesteroolist tuleb toidust ja ülejäänud toodab meie maks.

Ühest numbrist ei piisa

Kolesterooli tase ei tähenda alati vaid üht kindlat numbrit, vaid see võib tähistada mitut näitajat, mida nimetatakse üldkolesterooliks ning heaks ja halvaks kolesterooliks. 

Mõõtme hakates vaadatakse esmalt, missugune on inimene üldkolesterooli tase. Kõrgenud üldkolesterool ei ole tervislik, sest see viitab asjaolule, et hea ja halva kolesterooli suhe on paigast ära.

Üldkolesterooli näitajad:

• Normaalne jääb alla 5 mmol/l
• Piiripealne on 5 kuni 6,5 mmol/l
• Kõrgenenuks peetakse 6,5 kuni 7,8 mmol/l
• Väga kõrge on üle 7,8 mmol/l

Analüüsi on võimalik teha nii sõrmeotsa- kui ka veeniverest. Õige tulemuse saamiseks on vaja olla enne vähemalt kaks tundi söömata-joomata. 

Kuid üldkolesterooli number üksi määrab vähe ning kindlasti tuleks luubi alla võtta ka hea ja halva kolesterooli näitajad.

Hea ja halb kolesterool

Kolesterooli kannavad inimese kehas ringi valgud. Kolesterooli ja valkude ühendeid nimetatakse lipoproteiinideks. Sealjuures eristatakse kolme tüüpi lipoproteiine, neist tuntumad ongi...

LDL - halb kolesterool (inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin).  LDL on tuntud kui "halb" kolesterool, kuna see võib ladestuda arterite seintele ja põhjustada nende ahenemist või lupjumist (ateroskleroosi). Soovitav halva kolesterooli norm jääb alla 3 mmol/l. 

HDL - hea kolesterool (inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin).  HDL-kolesterooli peetakse "heaks", sest see aitab transportida kolesterooli tagasi maksa, kus see saab töödeldud või organismist välja viidud. See aitab vähendada kolesterooli ladestumist arterite seintele. Soovitatav hea kolesterooli tase on üle 1 mmol/l. 

Enda kontrollimine on tähtis

Iga üle 20 aasta vanune täiskasvanu võiks teada oma vere kolesteroolitaset ja üldjuhul soovitatakse kontrollida seda iga 5 aasta tagant. Kõrge kolesterooliga kipub olema probleem, et inimene seda ise ei tajugi. Enesetunne on normaalne ja arsti külastamiseks pole põhjust. Seetõttu on oluline ennast kontrollimas käia. 

Peale veresoonkonna mõjutab see veel... 

Liigne kolesterool on üks olulisimaid südame- ja veresoonkonna haiguste tekkepõhjustest. Kõrgenenud kolesteroolitasemest tingitud südame- ja veresoonkonnahaigused on aga üldteada fakt. Vähem teatakse seda, et kõrge kolesteroolitase võib põhjustada mitmeid teisi terviseprobleeme. 

Rootsis 2005. aastal tehtud uuring näitas, et kõrgenenud kolesteroolitasemega meestel on tõenäosus haigestuda munandivähki 4,5 korda kõrgem kui normaalse kolesteroolitasemega meestel. Teadlased seostavad kõrget kolesteroolitaset ka erektsioonihäirete, neeruhaiguste, maksatsirroosi ja isegi Alzheimeri tõve tekke riskiga.

Mida saame ise teha?

• Kolesteroolitaseme normis hoidmisel (nagu hea tervise hoidmise puhul üleüldse) mängib rolli toitumine. Kindlasti tasub silmas pidada, et kolesterool on loomset päritolu, sest taimsed toidud seda ainet ei sisalda ja võivad aidata liigset kolesterooli organismist eemaldada. 
• Kõrge kolesteroolitaseme puhul on vajalik piirata küllastunud rasvhapete sisaldust toidus. Neid saamegi peamiselt loomsest toidust, näiteks liha- ja piimatoodetest, aga ka taimsest kookos- ja palmirasvast. 
• Tarbida tuleks oomega-3-rasvhappeid, mis aitavad reguleerida kolesterooli, langetada vererõhku ja hoida veresoonte seinad elastsed – see kõik vähendab trombide, infarktide ja insultide tekke riski. Oomega-3-rasvhappeid sisaldavad nt chia seemned, linaseemned, kanepiseemned, Kreeka pähklid, lõhe ja heeringas. 
• Kiudainerikkad toidud toetavad organismi kolesteroolist vabanemisel. Kiudained langetavad halva kolesterooli taset, sest nad seovad sooles kolesterooli ning elavdavad sooletegevust. Soovitav on süüa toite nagu täisteratooted ning puu- ja köögiviljad.
• Teadagi on tervislik eluviis seotud nii tasakaalustatud toitumise kui ka füüsilise aktiivsusega. See kehtib ka kolesterooli puhul, sest hea kolesterooli (HDL) teket veres toetab piisav aktiivne liikumine.
• Kolesterooli taset aitab kontrollida ka lutserniekstrakt. Lutserni kiud kleepuvad kolesterooli külge, mis takistab kolesteroolil verre jäämast ja arterite seinte külge sadestumast. Ekstrakti valmistatakse Saaremaa mahepõllult korjatud lutsernist, mis seejärel läbib käsitsi sorteerimise, et kindlustada toote parim kvaliteet. Uuri lutserniekstrakti kohta lähemalt siin.